Peaaegu et kaks aastat blogipausi, kõvasti on vett merre voolanud selle aja jooskul. Kuidas seda eemalolekut siis seletada? No tuleb ette elus igast ootamatusi, nii ka minuga. Aga igatahes loodan, et sellest postitusest saab minu kosmose-blogi comeback. Ja no sellise filmiga on ju lausa suurepärane taasalustada.
Ütlen ka kohe, et mulle meeldib kirjutada lihtsalt aga konkreetselt, nii et mihkelraualikke manöövreid või mõne muu filmikriitikust virtuoosi mõttekäikude keerukat rägastikku minult ei maksa oodata. No ei viljele sedasorti kirjastiili.
Nüüd aga filmist endast ja selle aasta parimast filmi/kinoelamusest veidike lähemalt. Oli see alles sõit!
Kõik märgid näitasid juba enne seda, et sellest saab käesoleva aasta üks tähelepanuväärsemaid filme, ootusärevus oli krutitud pea viimse piirini. Ja samas, kuidas saabki olla vastupidi, kui lavastajatooli kuninglikul istmel on koha võtnud sisse mees nimega David Fincher (üks minu lemmiklavastajaid). Film ise põhineb Gillian Flynni samanimelisel romaanil, kuid õnneks nii lugejate kui vaatajate huvides on tõsiasi see, et filmi viimane kolmandik on kirjutatud romaani enda autori poolt hoopis teisiti.
Seekord keerleb lugu abielu, kui sellise suure ja tähtsa tähenduse ümber - selle võimalikest ohtudest, kõrvalekalletest, kahtlustest, hirmudest jne. Ühesõnaga põnev värk! Film areneb nagu Fincheri puhul oodata on, keerab vaataja kiirelt enda sõrme ümber ega lase sealt lahti, kuni päris kriipiva ning mõtlemapaneva lõpplahenduseni välja. Antud filmi (ja ka edaspidi tulevikus) lahates võtan endale sellise hoiaku, et sisu koha pealt pikemalt ei maini eriti midagi. Milleks vaja, sedasorti info saab iga huviline ka kino või levitaja kodulehelt kenasti kätte. Mina soovin aga peatuda filmi olemusel, saadud kogemusel ja sellele toetuvatel emotsioonidel.
Aga Fincher on Fincher - tema pildikeel, ülitäpne ja kaasahaarav montaazh, muusikamaitse, sünge olustiku tekitamine, see ei vea sellelgi korral alt. Seda filmi vaadates saab taaskord aru, et lõpplahendust ning igat järgnevat stseeni on pea võimatu ette ära ennustada.
Seekord keerleb lugu abielu, kui sellise suure ja tähtsa tähenduse ümber - selle võimalikest ohtudest, kõrvalekalletest, kahtlustest, hirmudest jne. Ühesõnaga põnev värk! Film areneb nagu Fincheri puhul oodata on, keerab vaataja kiirelt enda sõrme ümber ega lase sealt lahti, kuni päris kriipiva ning mõtlemapaneva lõpplahenduseni välja. Antud filmi (ja ka edaspidi tulevikus) lahates võtan endale sellise hoiaku, et sisu koha pealt pikemalt ei maini eriti midagi. Milleks vaja, sedasorti info saab iga huviline ka kino või levitaja kodulehelt kenasti kätte. Mina soovin aga peatuda filmi olemusel, saadud kogemusel ja sellele toetuvatel emotsioonidel.
Aga Fincher on Fincher - tema pildikeel, ülitäpne ja kaasahaarav montaazh, muusikamaitse, sünge olustiku tekitamine, see ei vea sellelgi korral alt. Seda filmi vaadates saab taaskord aru, et lõpplahendust ning igat järgnevat stseeni on pea võimatu ette ära ennustada.
Ben Affleck on tegija, aga selle filmi staariks on siiski Rosamund Pike - naine ja näitleja, kellest poleks seda päris ausalt öeldes oodanud. Minu silmis kindlasti "rising star". See, mitu tahku ta seal endast avas, oli tõeliseks ja positiivseks üllatuseks. Eks iga vaataja muidugi räägib enda eest, aga nii see oli. Kõrvalosad olid ka kõik sümpaatsed, ei saa nuriseda kohe mitte. Aga mille kallal siis üldse nuriseda? Mina ei teagi, mina ei kurda absoluutselt mitte millegi üle selle filmi puhul.
Muusikasõbrana ja teades palju õigelt valitud/tellitud muusika filmile juurde suudab anda, jagub ka siin rohkelt kiidusõnu. Filmimuusika on kõik spetsiaalselt kirjutatud, polnud ühtegi laenatud laulu (mäletamist mööda mitte), kõik oli originaal. Tandem Reznor/Ross (lõid ka filmidele "The Social Network" ja "The Girl with the Dragon Tattoo" muusika) on sellelgi korral oma ülesannete kõrgusel - jahmatavaid ja tumedaid stseene filmis jagub ning neid saatev kõhe ent mõjuv helikeel kõlab täpselt nii nagu meeleolule kohane, ei mingit vastumürki süngele atmosfäärile. See on Fincher, David Fincher! Jääme ootama tema järgmist. 9/10
No comments:
Post a Comment