SKYFALL - Kuna Daniel Craig on (pikemalt keerutamata) minu lemmik-Bond ja lavastajaks Oscari-võitja Sam Mendes (American Beauty, Road to Perdition), ei saanud selle filmi ootus- ja lootuskõrver olla mitte allpool, kui viimse vindini maksimumi lähedale krutitud. Ja ei pidanud pettuma, vähimalgi määral mitte. Tulemus on tõeliselt vinge ja sooritatud hindele 5+ kõigi poolt, kes selle juures veidikenegi seotud olid, alates siis staaridest, operaatoritest, monteerijatest kuni catering teenusteni välja! Eks pidi ju võttemeeskonnalgi kõht täis olema ja silm särama!
Filmi kurikael, vaimukalt hull Silva, Javier Bardemi kehastuses võtab kindlalt aasta kurikaela tiitli enda koju riiulile (sry Bane, jäid teiseks). Pikemalt siinkohal ei peatu, eks ole sellest ju nii nii palju juba räägitud. Ise pole veel järelduseni jõudnud, kas pean seda seni parimaks bondifilmiks või mitte aga ilmselt siiski pean. Eks pärast teist vaatamiskorda on asi selgem, tuleb lasta natuke seedida. Aga Casino Royale ei jää sugugi mitte palju alla (Bond-girli osas jääb hoopiski Casino peale!). 9/10
ARGO - Ben Afflecki lavastatud ning tõsielul põhinev vaatemäng, mis minu silmis on üks kolmest favoriidist võitmaks parima filmi Oscarit. Jah justnimelt vaatemäng, sest viis kuidas Ben selle vaatajate silme ette lahti laotab, on pikemat aplausi ja kübarat kergitamist väärt. Mitte just kõik lavastajad ei saa hakkama säärase teoga. Ei nimetata asjata Afflecki uue põlvkonna Clint Eastwoodiks. Eeskuju on tal vähemalt vägev!
1979 aasta sündmused Iraanis, kogu pantvangidraama, tegelased, miljöö - kõik see on ülesvõetud ja filmilindile talletatud äärmiselt tõetruult ja professionaalselt. Absoluutselt kuskilt see king ei pigista!
Räägib see loo kuuest USA saatkonna töötajast Iraanis, kellel õnnestub põgeneda hoonest ajal, millal sinna tungivad sisse sajad mässulised, kes saatkonna oma kontrolli alla võtavad ja ülejäänud sealsed töötajad pantvangi võtavad. Sellest algab kuid kestev operatsioon.
USA-s pannakse kokku oma ala spetsialisti Tony Mendezi (keda mängib Ben Affleck ise) poolt rühm, kes asub pealtnäha uskumatut ülesannet täitma - minna Teherani ja käima lükata riskantne salaoperatsioon. Missiooniks ära tuua need kuus, kel põgeneda õnnestus ja kes end seni on suutnud sealse Kanada suursaadiku juures varjata. Varitseb oht ja käes võib olla iga hetk aeg, millal nad mässuliste poolt avastatakse.
Aga see, millist masti operatsiooniga tegu on ja millisel viisil üritatakse põgenikud koju tagasi toimetada - seda peab juba ise nägema. Ja vaadata on seda tõeliselt nauditav, sest pinget aina krutitakse ja krutitakse... 10/10
FRANKENWEENIE - Tim Burtoni värskeim ning mehele omaselt süngetes toonides ja läbi musta huumori jutustatud väikse kiiksuga hauatagune lugu. Sedapuhku tegemist siis must-valge animatsiooniga. Antud filmiga läheb vanameister tagasi iseenda juurte juurde ja toob vaatajateni loo, mis põhineb tema isiklikust kullavaramust. Nimelt on tegu ühe ammuse lühifilmi pikema ja põhjalikuma versiooniga.
Sparky on üks tore koer, tal on väärt peremees ja sõber Victor, kes samas on üksildane ja teiste poolt tagakiusatav tavaline poiss. Nad on kui kokkukasvanud. Kuid ühel kurval päeval saatuse kiuste, lähevad Victory ja Sparky teed lahku. Sparky jääb ootamatult auto alla ja Victory elu justkui variseks kokku. Ent samal ajal kuulutatakse koolis füüsikatunni raames välja võistlus parimale ja nutikamale leiutajale. Victor mõtleb välja viisi, kuidas oma parim sõber taas elule äratada ning algab töö pööraseid tulemusi pakkuva eksperimendi tarvis... Kas ja kuidas see tal õnnestub, seda saab vaadata läbi 3D prillide juba kinolinalt! Mulle igatahes läks see korda... südamlik ning vaimukas, vanu ja häid õudusfilme meelde tuletav kogemus. 8/10
SEVEN PSYCHOPATHS - Seitse Psühhopaati, juba pealkiri kutsub endaga kaasa sellele metsikule retkele ja seikluste vir-varrile, mis selle filmi vaatamise ajal ees ootab. Lavastaja Martin McDonagh, kelle eelmine töö In Bruges (Palgamõrvarid Brügges) oli samavõrd hullumeelne, keerab siinkohal vinti veelgi juurde ja kohati ka üle, aga heas mõttes üle. Sisust pole mõtet rääkida, juba pealkiri peaks paljastama üht-teist. Seda kõike peab enda nahal kogema, vaadates seda verist ja kohati absurdset huumorit pakkuvat linateost.
Näitlejate kompanii on muidugi eriti kõval tasemel - Sam Rockwell, kes on selle filmi staar nr. 1, edasi vanameister Chrisopher Walken, alati cool ent tihtilugu oma filmides pika ninaga jääv Woody Harrelson, oma tuntud ja stiilses elemendis Colin Farrell. Lisame paar kena silmarõõmu juurde ja tulemuseks on kirju seltskond, kelle igaühe karakter siin filmis jääb meelde kauaks kauaks. Milline värskendav vaatamine... 8/10
Et sellised pärlid siis paitasid silmi novembri kuus. Lisame siia Pöffil vaadatud The Impossible'i ja The Sessions'i ning saab öelda, et sellel superkuul on nähtud vähemalt 5 aasta TOP 10-sse mahtuvat maiuspala. Kõiki saab endiselt ka kinos näha, nii et veel jõuab jaole!
No comments:
Post a Comment